Miks hooldust vaja on?

 Tehnika meie ümber vananeb iga päevaga ja kõik, mis liigub see kulub. Kindlasti ei ole võõras teadmine, et mõni seade on rikki läinud ja vajab remonti. Tihti võivad remondikulud tõusta uue seadme soetamis kuludele ja sellises olukorras kipume arvama, et toodetud on kehv või ebakvaliteetne seade, mille ostu tuttavatele ei taha soovitada. Paraku ei pruugi see arvamus olla päris õige. Kõik seadmed või masinad vajavad töötamiseks sobilikke tingimusi ja õiget reziimi. Me ei saa ju eeldada, et kõik inimesed tunnevad tehnoloogiaid igast valdkonnast ja suudavad ise kogu endale soetatud tehnikat korras hoida. Näiteks pole ju loogiline, et interneti võrgutehnik oskaks lüpsimasinat seadistada, või kirurg remondiks helikopteri mootorit. Igale alale on spetsialiseerunud pädev isik, kes oma elukutset armastusega edasi viib ja töö tulemusest rõõmu tunneb.

All oleval pildil on 2 aasta vanune gaasikatel, mis kliendi sõnul töötas hästi  , kuid põleti hakkas viimasel ajal tihti avarii signaali andma ja seiskus. Selle tagajärjel jahtus pidevalt maja ja põhjustas ebamugavust.

 

Mis siis tegelikult 2 aastat vana katlaga juhtus ja miks põleti häires oli?

Klient otsustas peale katla esimest käivitamist, et hooldus ei ole tema jaoks majanduslikult mõistlik otsus, kuna see oleks toonud igakuise kulu 80€. Siinkohal märgime ära, et tegemist on üle 200 kW katlaga Viessmann Vitoplex. Jälgides katla tööd, tuli omanik mõttele, et seadistab teraskatla töötama välisõhu graafiku alusel, et gaasi kokku hoida. Sisuliselt langetas ta katla temperatuuri kui väljas soojemaks läks ja nii hoidis ta tõesti gaasi kokku kahe aasta peale ligi 2-3% mis on tegelikult ka suur rahaline väärtus, ligi 1500€ + hooldustasudelt 1920€, mis teeb kokku 3420€. Kõik tundus päris nutikas, kuid kuna tegemist on oma erialalt ärimehega, kes väga edukalt numbreid kokku arvestab, siis tema teadmised tehnoloogiatest ei peagi olema katla hingeelu tasemel.

Kõrget kasutegurit tootev katel muutus ühtäkki kondensatsioonikatlaks. Kui katla kolde temperatuur langeb alla kastepunkti, mis on 55°C, siis hakkab kolde pind põletist läbi käinud õhuniiskusest higistama ja muutub läbimärjaks. Ajapikku tõi see kaasa kõige ehtsama roostetamise, mis tasapisi pildil olevad torud täitis ja ummistas. Kui need torud aga ummistusid, siis ei pääsenud enam põlenud gaasid korstnasse ja katla koldes tõusis vasturõhk. See aga muutis õhu kogust ja põlemine läks väga rasvaseks, ehk õhku oli vähe aga gaasi palju. Sellises olukorras hakkab ebatäiusliku põlemisega tekkima jääke, mis on lihtsalt tahm ja see sadestub omakorda kolde seintele. Tahm aga on nagu isolatsioon, mis ei lase tulesoojusel katla kolde seintele kanduda ja lahkub korstnasse kõrgemal temperatuuril. See olukord aga vähendab trastiliselt katla kasutegurit ja nüüd juba katla omanik kaotas raha. Ebatäiuslik põlemine langetas põlemise kasutegurit 10% ja tahmaga isoleeritud katla seinad langetasid katla kasutegurid ka ligi 10%. Nii aga pool aastat jutti. See aga tähendab, et kokku hoitud raha hoolduse ja valede kasutustingimuste pealt maksti gaasiarvena topelt kinni. Lõpuks ei jätkunud enam õhku gaasi süütamiseks ja põleti seiskus. Omanik üritas teda veel mitu korda käivitada, kuni lõpuks otsustas meile helistada ja abi küsida.

Kõikidele kuludele tuli lisaks katla remont ja mõõtmised näitavad, et leegitorude seina paksus on pea 0,4-0,7mm õhemad. See aga ei võimalda enam katelt 6bar surve all pidada ja kindlasti kaotas see katel kümme aastat eluiga kahe aastaga.

Kahjuks on selliseid näiteid liiga palju ja peamiselt väikeste eramaja katelde puhul. Kõik katlad vajavad hooldust iga aasta tagant. Lisaks tuleb jälgida katla peal ning süsteemi paigaldatud manomeetreid, termomeetreid, nende näite üles kirjutada ja selle kohta logi pidada. Hooldustehnik, kes katlamajas käib peab üles märkima ja võrdlema eelnevalt märgitut, et analüüsides ajalugu oleks võimaluik leida muutusi seadmete töös ja ennetades ära hoida suurt ning mõtetut kulu remonditööle.