Keerulised ajad nõuavad keerulisi lahendusi. Erinevate kütteliikide hinnad võivad üleöö muutuda kardinaalselt ja üllatused arve peal ei olegi enam üllatused. Sellises olukorras tuleks lähtuda põhimõtetest, mis pigem põhineb füüsikal mitte hinnal. Kõikide tänapäevaste kütteallikate säästlik soojuse tootmine sõltub suurelt temperatuurist. Kasutegur on märksõna, mille maksimum peaks enamus ajast võimalikult kõrge olema. See puudutab kõiki soojusallikaid ja kui rääkida hübriidkatlamajast, siis on erinevatel soojusallikatel kasuteguri kõverad veidi erinevad. Gaasikondensatsiooni katlad toodavad on kõrge kasuteguriga, kuni 55°C tootmiseni ja nad ei sõltu otseselt välisõhu temperatuurist. Seevastu õhk-vesisoojuspumpade kasuteguri graafik sõltub tugevalt välisõhu temperatuurist ja toodetavast temperatuurist. Kui soojuspump ja gaasi kondensatsioonikatel ühte süsteemi paigaldada, siis saame me hübriid katlamaja. Täna on 2021 novembri algus ja maagaasi hind on tõusnud kosmosesse, välisõhu temperatuur aga püsib pluss poolel ja see tähendab, et hetkel võib õhk-vesisoojuspump oma kasutegurit heas tsoonis hoida.
Mida siis teha? Nüüd aga tuleb arvestada faktiga, et madala temperatuuri tootmine on soojuspumbal kõrge kasuteguriga, ja põrandaküte on madala temperatuuriga süsteem. Hübriidkatlamaja peab olema võimeline valima, millise kütteliigiga mida köetakse. Kui majas on peale põrandakütte ka radiaatorid, siis saab õhk-vesisoojuspump kütta üldist tagasivoolu radiaatorküttele mõeldud graafiku järgi, kuni välisõhu temperatuur langeb piirini, mis kasutegurit mõjutama hakkab. Jahedama ilmaga peab automaatika peatama soojuspumba radiaatorite kütte ja jätma ta ainult põrandaküttele. Radiaatorite kütte peab üle võtma gaasikatel. Kui välisõhu temperatuur veel langeb, siis võtab ka põrandakütte gaasikatel üle. Boileri kütmisega on ka võimalik olulist kokkuhoidu saavutada hübriidlahendusega. Kui majas on ühe boileri asemel kaks, siis on võimalik ka toota kahte temperatuuri. Kui sisendvee temperatuur boilerisse on 10°C ja soojuspumba eesmärk oleks selle tõstmine 40°C juurde, siis see toimuks kõrge kasuteguriga. Antud boileri suurus võiks jääda ainult 100L juurde ja kui gaasikatlal oleks teine boiler, mis köetakse üles 55°C juurde, siis on välistatud bakteri oht ja gaasi pealt kokku hoitud märgatav kogus. Kogu temperatuuri hulk on 45°C, millest 15°C toodab gaasikatel ja 30°C soojuspump. See tähendab, et 1/3 on kallilt toodetud ja 2/3 soodsalt. Teeme võrdluse energia hinnaga ja vaatame kuidas see välja näeb. Maagaasi hind eramaja kondensatsioonikatlaga kliendile koos võrgutasudega tuleb 69€/MW, seevastu elektri hind on olnud keskmiselt 135€/MW. Läbi soojuspumba kasuteguri välisõhu temperatuuril 0°C jääb ta umbes CoP 3-3,2, seega jämedalt jagame elektri hinna CoP-ga ja saame keskmiseks MW hinnaks 43,5€. Nüüd muudame gaasi hinna 100% peale ja võrreldes sellega on soojuspumba megavati hind 63% gaasi hinnast, ehk 37% soodsam. Kui nüüd sama skeemiga kogu energia kulu küttele arvestada ümber soojuspumba ja kondensatsioonikatla hübriidkatlamajaga, siis on üsna kindel, et keskmiselt 25% säästu küttele on teostatav lihtsate ümberehitustega. Kui aga liita süsteemi päikeseenergia, siis võivad kulud soojusele kahaneda isegi 60%.