Statistika järgi saadab päike maa poole päevaga nii palju energiat, et sellega saaks katta kogu maakera energia vajaduse terveks aastaks ja jääks veel ülegi. Selle energia kinnipüüdmiseks on päikeseküttekollektorid ja -süsteemid. Paljud meist on küsimuse ees, et millal see kõik ükskord end ära tasub ja kas ta talvel üldse töötab? 2010 jaanuaris oli väljas külma -15°C, pilvevahelt piilus neli tundi päikest ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett. Raske on täpset tasuvusaega pakkuda, kuid arvestades statistika järgi, siis Eestis on päikesepaistelisi tunde aastas ligi 1440-1960. Kui need korrutada tavalise eramaja kollektorite süsteemi võimsusega, mis on (orienteeruvalt) 3 kW, siis saame aastas 4,32-5,88 MW soojusenergiat. Kui seda võrrelda soojusenergiaga, mille hind pidevalt tõuseb, siis antud süsteemiga võidab eramaja aastaga 388-529€
Selliselt paigaldatud süsteem on 5-10% kallim, kuid ka kindlasti stabiilsem. Kui mõelda tasuvusajale, mis nagunii on üks suuremaid küsimusi, siis päikesekütte süsteem on tegelikult üks tasuvamaid lahendusi üldse. Meie arvutustel oleme saanud keskmiseks tasuvusajaks 7 aastat elektri hinna ja statistika andmete alusel. Reaalsed tulemused kõiguvad üsna palju mõlemas suunas. Kui statistika väidab, et Eestis on keskmiselt päikesepaistelisi tunde 1700, siis tegelikult on see viimase 10 aasta keskmine. Aasta 2009 mai kuust kuni 2010 mai kuuni näitas automaatika 1440 töötundi. Seda aga maja peal, kus hommikupäike naabermaja varju jääb. Samas töötab vaakumtorukollektor ka pilvise ilmaga, püüdes hajuvat päikesekiirgust. Loomulikult ei ole siis võimsus nii suur kui otsese päikese all.
Kui päikeseküte ehitada nii võimas, et seda saaks kasutada maja üldise küttena, siis tuleb hoolikalt mõelda ka sellele, et mis siis saab kui suvi on ja kollektorid maksimaalsel võimsusel töötavad.
Antud graafikust on näha rohelise joonega aasta lõikes kuidas me soojust vajame ja oranziga kuidas päike meile soojust annab. Keskel kõverad ristuvad ja see on see koht kus soojus üle jääb, ehk siis me ei suuda seda ära tarbida, mida päike meile annab. Siinkohal tulebki enne päikeseküttesüsteemi ostmist võtta lahti arved ja vaadata, kui palju meie maja suvel sooja vett tarvitab. Kõik see osa, mis oranzi joone alla jääb on võimalik päikeseenergiaga ära kütta. Üleliigset energiat on võimalik ka suurematesse mahutitesse paigutada, kuid igal mahutil on oma piirid ja asjaolude kokkulangemisel võivad mahutid ikkagi üle 100°C saavutada. Sellisel juhul on süsteemil oht üle kuumeneda, mille käigus soojuskandja (glükool) võib rikneda ja kogu süsteem peatuda. Antud probleemi vältimiseks tuleks ehitada avarii juhtudeks jahutussüsteem, mis üleliigse energia kütmisele suunab. Selleks saab kasutada nii maja olemasolevat küttesüsteemi, kui ka saab lisaks paigaldada jahutamise radiaatori.