– – Statistika

Statistika järgi saadab päike maa poole päevaga nii palju energiat, et sellega saaks katta kogu maakera energia vajaduse terveks aastaks ja jääks veel ülegi. Selle energia kinnipüüdmiseks on päikeseküttekollektorid ja -süsteemid. Paljud meist on küsimuse ees, et millal see kõik ükskord end ära tasub ja kas ta talvel üldse töötab? 2010 jaanuaris oli väljas külma -15°C, pilvevahelt piilus neli tundi päikest ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett. Raske on täpset tasuvusaega pakkuda, kuid arvestades statistika järgi, siis Eestis on päikesepaistelisi tunde aastas ligi 1440-1960.  Kui need korrutada tavalise eramaja kollektorite süsteemi võimsusega, mis on (orienteeruvalt) 3 kW, siis saame aastas 4,32-5,88 MW soojusenergiat. Kui seda võrrelda soojusenergiaga, mille hind pidevalt tõuseb, siis antud süsteemiga võidab eramaja aastaga 388-529€

Siit graafikust näeb keskmist energia hulka, mida päike aasta lõikes Eesti poole saadab.
Päikeseküte on peamiselt mõeldud sooja tarbevee valmistamiseks, kuid on võimalik ka kasutada küttesüsteemi toetamiseks. Päikesekütte põhimõte seisneb päikeselt saabuva infrakiirguse salvestamises vee soojendamise kaudu. 
Kaks enimlevinud süsteeme millega päikeseenergiat püütakse, on lamekollektor ja vaakumtorude kollektor. Üha rohkem on põhjamaades populaarsust koguma hakanud just vaakumtorud ja seda lihtsal põhjusel, et siin on välistemperatuur madal. Vaakum ei juhi temperatuuri ja seega ei saa välistemperatuur kollektorit mõjutada. Vaakumtorudega päikesekütte süsteem toodab soojust stabiilselt ja üleval oleva graafiku joonist on võimalik vastavalt kollektori paigaldusnurgale veelgi stabiilsemaks saada. Kui kollektori nurk panna 50° peale, siis on selge, et jaanipäeval saame soojust maksimaalsel võimsusel, mida päikeseküte meile pakub. Novembris ja märtsis aga saame sellisel juhul soojust tunduvalt vähem. Kaval on kollektori nurk tõsta 70° peale ja 1/3 jagu kollektor üle dimensioneerida sellisel juhul saame külmadel kuudel veidi rohkem energiat ja suvel, kui me sooja minimaalselt tarbime ületab päikese nurk kollektori oma ja energiat tuleb vähem.

Selliselt paigaldatud süsteem on 5-10% kallim, kuid ka kindlasti stabiilsem. Kui mõelda tasuvusajale, mis nagunii on üks suuremaid küsimusi, siis päikesekütte süsteem on tegelikult üks tasuvamaid lahendusi üldse. Meie arvutustel oleme saanud keskmiseks tasuvusajaks 7 aastat elektri hinna ja statistika andmete alusel. Reaalsed tulemused kõiguvad üsna palju mõlemas suunas. Kui statistika väidab, et Eestis on keskmiselt päikesepaistelisi tunde 1700, siis tegelikult on see viimase 10 aasta keskmine. Aasta 2009 mai kuust kuni 2010 mai kuuni näitas automaatika 1440 töötundi. Seda aga maja peal, kus hommikupäike naabermaja varju jääb. Samas töötab vaakumtorukollektor ka pilvise ilmaga, püüdes hajuvat päikesekiirgust. Loomulikult ei ole siis võimsus nii suur kui otsese päikese all.

Kui päikeseküte ehitada nii võimas, et seda saaks kasutada maja üldise küttena, siis tuleb hoolikalt mõelda ka sellele, et mis siis saab kui suvi on ja kollektorid maksimaalsel võimsusel töötavad.

Antud graafikust on näha rohelise joonega aasta lõikes kuidas me soojust vajame ja oranziga kuidas päike meile soojust annab. Keskel kõverad ristuvad ja see on see koht kus soojus üle jääb, ehk siis me ei suuda seda ära tarbida, mida päike meile annab. Siinkohal tulebki enne päikeseküttesüsteemi ostmist võtta lahti arved ja vaadata, kui palju meie maja suvel sooja vett tarvitab. Kõik see osa, mis oranzi joone alla jääb on võimalik päikeseenergiaga ära kütta. Üleliigset energiat on võimalik ka suurematesse mahutitesse paigutada, kuid igal mahutil on oma piirid ja asjaolude kokkulangemisel võivad mahutid ikkagi üle 100°C saavutada. Sellisel juhul on süsteemil oht üle kuumeneda, mille käigus soojuskandja (glükool) võib rikneda ja kogu süsteem peatuda. Antud probleemi vältimiseks tuleks ehitada avarii juhtudeks jahutussüsteem, mis üleliigse energia kütmisele suunab. Selleks saab kasutada nii maja olemasolevat küttesüsteemi, kui ka saab lisaks paigaldada jahutamise radiaatori.